AJÉNSIA TIC TIMOR I.P., FÓ TREINAMENTU SISTEMA REKURSU UMANU BA FUNSIONÁRIU HOSI MNEK

 

Tékniku sira hosi Divizaun Dezenvolvimentu Sistema Aplikasaun (DSA), Ajénsia TIC TIMOR I.P., fasilita treinamentu kona-ba sistema Rekursu Umanu nian ne’ebé dezenvolve hosi TIC TIMOR ba pesoál IT no funsionáriu rekursu umanu na’in 8 hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK).

Objetivu hosi treinamentu ne’e atu fasilita pesoál tékniku no funsionáriu rekursu umanu nian kona-ba oinsá atu jere sistema refere.

Iha abertura treinamentu ne’e, Sekretáriu Jerál MNEK, Embaixadór Francisco Tilman Cepeda, agradese ba Ajénsia TIC TIMOR ne’ebé fó apoiu maka’as hodi dezenvolve sistema Rekursu Umanu no website MNEK nian hodi fasilita servisu MNEK nian.

Nia dehan, kona-ba baze dadus ne’e, importante tebes ba Ministériu tanba bainhira presiza identifika funsionáriu nia dadus bele haree iha sistema ida ne’e.

Tanba esperiénsia MNEK atu identifika funsionáriu difisil tebes atu haree funsionáriu sira nia avaliasaun dezenpeñu tanba ne’e maka ho baze dadus ida ne’e, ajuda tebes Ministériu atu halo servisu di’ak liu tan ba oin.

“Agradese ba TIC TIMOR tanba bele fasilita ona treinamentu ida atu nune’e bainhira remata treinamentu ne’e bele jere rasik sistema ida ne’e atu bele halo servisu ba oin di’ak liu tan,” nia informa.

Iha fatin hanesan, Vise-Diretór Ezekutivu TIC TIMOR I.P., Justo Fernandes ne’ebé hanesan mós Diretór Dezenvolvimentu Sistema Aplikasaun (DSA), agradese ba MNEK ba konfiansa ne’ebé fó ba TIC TIMOR tanba Ajénsia ne’e, hanesan Ajénsia teknolojia ida ne’ebé estabelese iha tinan 2017 ho objetivu atu responde ba nesesidade instituisaun estadu atu bele garantia memória institusionál hodi sentraliza iha sentru dadus Governu nian ne’ebé jere hosi TIC TIMOR.

Nia esplika, ho sistema baze dadus ida ne’e, bele fasilita lideransa másimu instituisaun sira nian atu foti desizaun tanba iha sistema ne’e rasik, iha istória servisu ema idak-idak ninian no kompleta ho sira nia nível edukasaun inklui esperiénsia servisu.

Iha mós funsaun barak iha sistema ne’e, maibé iha etapa dahuluk ne’e, ativa de’it funsaun balun atu nune’e, utilizadór sira labele konfuzaun tanba ne’e halo tuir etapa no ida ne’e hanesan etapa dahuluk.

Diretór ne’e informa katak, iha mós sistema patrimóniu nian atu hatene funsionáriu sira ne’ebé utiliza patrimóniu estadu nian bainhira nia kontratu remata parte rekursu umanu hatene funsionáriu refere durante ne’e utiliza patrimóniu estadu nian.

“Iha mós kona-ba avaliasaun dezenpeñu tanba avaliasaun dezenpeñu iha sistema rekursu umanu nia laran kompleksu ituan bainhira to’o iha nível ida ne’e, signifika katak, desizaun hotu-hotu sistema maka sei foti,” nia esplika

Nia realsa tan katak, TIC TIMOR sei kontinua fó apoiu tékniku bainhira iha problema ruma iha sistema refere.

Entretantu treinamentu refere hala’o durante loron 3 iha salaun MNEK Praia dos coquerros.