DIRETÓR EZEKUTIVU AJÉNSIA TIC TIMOR I.P. SAI PAINELISTA IHA KONFERENSIA HO TEMA " TOWARDS DIGITAL CONFERENCE " Digitalization Helps You Face The Economic Challenges Of 2023"

Diretór Ezekutivu Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun sigla portugues, (TIC) TIMOR I.P. Sr. Roberto Caitano de Sousa Vicente sai painelista iha konferénsia ne’ebé  ho tema TOWARDS DIGITAL CONFERENCE hodi ko’alia kona-ba  " Digitalization Helps You Face The Economic Challenges Of 2023."

Iha aprezentasaun Diretór Ezekutivu hatetet, dijitaliasaun dala barak ninia objetivu hakarak atu hasa’e efisiensia hanesan obtimiza prosesu manual, redus tempu no rekursu sira ne’ebé presiza atu kompleta iha servisu .  

Bainhira halo di’ak prosesu sira  ne’e  bele atinje efisiensia ne’ebé maka di’ak liu no iha tempu hanesan  bele redus kustu  hosi dijitalizasaun.

“Ha’u nia prepsetiva baihira implementa dijitalizasaun  atu mellora no hasa’e efisiensia inklui halo redusaun ba gastu no  iha tempu hanesan ita mós hasa’e  produtividade  ba dezafiu ne’ebé maka agora dadauk  infrenta,” esplika Diretór Ezekutivu.

Xefe Ezekutivu informa, ida ne’e la’os buat foun ida no la’os Timor-Leste de’it maka infrenta  maibé nasaun seluk mós infrenta hanesan dala barak hahú ho prosesu ne’ebé maka manual tebes hanesan tratamentu ba dokumentu sira iha ministériu balun ne’ebé manual tebes.

Tanba ne’e dijitalizasaun nia objetivu primeiru ba Governu maka atu redus gastu no hasa’e liu konetividade.  Segundu tenta atu hasa’e automizasaun prosesu manual ba plataforma dijitál ruma ho nune’e, rekursu sira ne’ebé  bele automiza hodi bele fó tempu ba inisiativa sira ne’ebé importante liu hodi mellora reseita.

“Ida ne’e prepetiva Governu nian bainhira ita hasai autorizasaun sei bele ajuda atu fasilita servisu sira no redus kustu bainhira atu presta servisu ba sidadaun sira no negosiante sira,” esplika informa Xefe Ezekutivu.

Objetivu datoluk maka dala barak duplikasaun iha liña ministériu sira liu-liu ba baze dadus sira tanba ne’e ho dijitalizasaun bele atinje katak Governu iha kapasidade di’ak liu atu halo monitorizasaun ba apoiu sira ne’ebé fó ba populasaun sira no bele mós identifka ema ne’ebé presiza apoiu iha parte investimentu nian hodi bele promove dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé maka sustentavel.

Objetivu dahat hosi dijitalizasaun maka atu bele ajuda  hodi  mellora esperiensia no sente satisfeitu ho  sistema ne’ebé uza ba Governu. ezempu hanesan uza Sistema portal online sira , aplikasaun bazeia ba telemovel bele fornese ba sidadaun sira  atu asesu ba informasaun sira.

Objetivu dalima maka ho dijitalizasaun  mós kria oportunidade ba merkadu foun. Ba Governu laiha dúvida bainhira kria merkadu foun tanba bele ajuda hodi hasa’e kresimentu ekonomia partikularmente liga ba área sira hanesan komérsiu eletróniku no servisu dijitál sira.

Objetivu daneen  hosi dijitalizasaun ne’e maka atu hasa’e kolaborasaun tanba  dala barak iha difikuldade atu komunika ba malu.

Benefisiu ne’ebé sei hetan bainhira Governu transforma dijitalizasaiun maka orsa ne’e dadauk iha programa importante rua ida maka Identifikasaun Úniku, ne’ebé ho nia objetivu  oinsá atu fó apoiu ba populasaun ho númeru Identifikasaun ida de’it no númeru ne’e bele asesu ba servisu ne’ebé liña ministerial sira fornese atu trata dokumentu ruma .

Diretór Ezekutivu realsa katak, Ida ne’e s sei ajuda Governu di’ak liu tan bainhitra atu   hamós dublikasaun dadus iha liña ministerial sira no sei ajuda setór privadu sira atu utiliza plataforma eletróniku sira ne’ebé Governu fornese .

“Bainhira hahú Unique ID nia hanesan komponente kiik ida hosi polítika reforma administrasaun Governu nian tanba ne’e atu hahú karik tenke hamosu planu estratéjiku ba dijitalizasaun,” Dehan Diretór Ezekutivu.

Iha aprezentasaun ne’e lider másimu TIC TIMOR mós hatete, programa ida maka Timor Dijitál ne’ebé 2023-2023 ho nia objetivu hanesan dokumentu importante ida atu haree ba planu dezenvolvimentu dijitál tomak no Ajénsia TIC TIMOR maka sei responsabiliza ba dijitalizasaun ida ne’e.  Atu atinje ida ne’e la’o halo dala ida maibé halo fazeadamente ne’ebé define ona

Dijitalizasaun iha Timor-Leste iha problema tolu primeiru infraetrutura, segundu vontade di’ak hosi polítiku na’in sira tereiru kualidade rekursu umanu.

“Iha ámbitu dijitalizaun ne’e ita mós kompleta ona instrument legal lubuk ida hanesan ezbosu lei kona-ba privasidade no protesaun dadus, ezbosu lei krime sibernétika, no lei kona-ba direitu autor, lei propriedade industria, lei komérsiu eletóniku. Baihira kompleta lei hirak ne’e sei kontribui atu asegura planu dijitalizasaun ne’ebé maka halo,” Diretór salienta.

Entretantu serimónia ne’e, realiza hosi kompañia TELKOMCEL iha Timor Plaza no hetan partisipasaun másimu hosi konvidadu sira. #MÉDIA#TIC