DIRETÓR EZEKUTIVU HETAN ENTREVISTA HUSI AJÉNSIA TATOLI KONA-BA GOVERNU ELETRÓNIKU

Diretór Ezekutivu Ajénsia Tecnologia da Informação e Comunicação (TIC) TIMOR I.P. Roberto Caitano de Sousa Vicente, hetan entrevista husi Jornalista Ajénsia TATOLI I.P hodi ko’alia kona-ba asuntu Governu Eletróniku. Jornalista: Servisu TIC nian ba Governu eletróniku ne’e to’o ona iha ne’ebé? Progresu no dezafiu ne’ebé iha maka saida? Diretór Ezekutivu: TIC TIMOR harii bazeia ba Dekretu-Lei númeru 29/2017 ho objetivu prinsipál atu ezekuta polítika sira ne’ebé hatuur iha Polítika Nasionál kona-ba Tecnologia da Informação e Comunicação (TIC) liu husi Rezolusaun Governu númeru 8/2017. TIC TIMOR hanesan Ajénsia ne’ebé ho karater hanesan, Institutu públiku ne’ebé tutela diretamente iha Primeiru Ministru ho juridisaun ba iha territóriu nasionál tomak. Objetivu prinsipál estabelese Ajénsia ida ne’e maka, atu implementa polítika nesesáriu sira iha área Teknolojia informátika, prepara no aprova estratéjia “Integrated Communication Technology” (ICT) ka Tecnologia de Comunicação Integrada (TCI), prepara no implementa teknolojia nesesáriu sira, toma konta aplikasaun no infraestrutura rede Governu Eletróniku inklui kabu Fibra Ótika Terrestre (FOT) bazeia ba prioridade nasionál. Ajénsia ne’e, responsabiliza ba implementasaun inisiativa Governu Eletróniku hodi promove Governu ida ne’ebé Eletróniku no integradu, interoperabilidade, asesivel, simples no redús burokrasia. TIC TIMOR mak implementa inisiativa Governu Eletróniku prevee ona iha Ajenda Reforma Administrasaun iha Governu daualuk (VIII) ninian. Iha Programa Reforma Administrativa (PRA) hatuur katak, Governu Eletróniku nu’udar rezultadu prinsipál hodi bele fornese servisu eletróniku ba setór privadu no públiku inklui ba populasaun tomak. Esforsu ida ne’e sei kontribui ba administrasaun públiku ida ne’ebé efetivu liu, transparente, hadi’ak prestasaun servisu no hamenus burokrasia. Komponente prinsipál ba implementasaun Governu eletróniku, fahe ba kategoria haat maka hanesan, 1). Jestaun ba programa, 2).Teknolojia, 3). Prosesu no 4). Estratéjia. Espesifikamente, iha TIC TIMOR servisu sira ne’ebé ami konsentra liga ba infraestrutura; konfiansa, seguransa no privasidade; Edukasaun; Servisu sira (services). TIC esforsu hodi implementa komponente sira-ne’e iha tempu hanesan. TIC TIMOR konklui ona koneksaun rede lokál ba Munisípiu sanulu-resin-rua (Munisípiu 12) Rede lokál ida ne’e, Governu maka sai na’in no sai baze ka infraestrutura xave iha futuru bainhira projetu kabu-submariña remata, distribuisaun konetividade internet ba territóriu tomak bele ekstende husi fasilidade rede lokál ida ne’e.Atualmente, rede lokál ne’e fasil asesu ba informasaun entre munisípiu ida ba iha munisípiu seluk hodi asesu ba sistema “free balance”, Dalan ba Futuru, asesu dadus sira ne’ebé sentraliza iha sentru dadus Governu Eletróniku nian iha Palásiu Governu inklui utiliza aplikasaun video konferénsia Governu TL nian ne’ebé adapta tuir plataforma Sistema nakloke ka open source – Sistema sira ne’e oferese sein nesesidade ba internet tanba rede lokál – redús kustu no tempu, hasa’e produtividade, efisiénsia no efikásia. TIC TIMOR mós iha ona pontu fokál (focal Point) iha munisípiu 12 hodi fó-apoiu servisu tékniku informátika iha nivel Distritál. TIC TIMOR mós dezenvolve PORTÁL prinsipál hanesan ba munisípiu 12, portál úniku ho naran Dashboard Governu ba Governu, Portal Rekursu umanu no portal Jobs ba Governu sira-nian; TIC mós dezenvolve no fornese ona Website no Official-Email (E-mail ofisiál) ba liña Ministeriál sira aleinde ne’e halo mós manutensaun no suporta téknika iha área Teknolojia, Informasaun no Komunikasaun; TIC TIMOR mós halo ona kooperasaun ho instituisaun Estadu sira hodi sentraliza sira-nia dadus mai sentru dadus (DATA CENTER) TIC TIMOR I.P. nian. TIC TIMOR tulun Governu hodi atualiza sidadaun ho informasaun sira ne’ebé loos kona-ba Covid-19 iha Timor-Leste ho kriasaun website Covid19.gov.tl. Ida-ne’e dalan ida mós atu kombate Hoax. Ajénsia TIC TIMOR mós fornese ona treinamentu báziku kona-ba rede internet no intranet ka sistema IT nian ba Instituisaun Estadu sira, ne’ebé maka presiza, nomós ba entidade públiku sira seluk inklui mós pesoál la’ós tékniku sira-ne’ebé iha interese. TIC TIMOR envolve ho ativu iha diskusaun sira kona-ba oinsá inklui ICT iha kurríkulu eskola sekundária ninian TIC TIMOR foku ba valorizasaun no aproveita matenek-na’in Timoroan ninian tanba ne’e rekruta Timoroan ba serbisu tomak no buka asisténsia internasionál ba de’it abilidade (skillsets) ne’ebé la disponivel iha rai-laran, liuhusi Treinamentu sira TIC eleva kapasidade staff sira ninian. TIC mós fornese programa hanesan ‘internships’ sira hodi nune’e estudante estajiáriu sira bele mai aprende. Atu garante seguransa dadus Governu nian, TIC TIMOR sentraliza dadus hotu iha sentru dadus Governu ninian rasik. TIC TIMOR estabelese ona Sistema hodi asegura seguransa dadus liu husi 24/7. Total instituisaun Estadu sira ne’ebé uza ona fasilidade sira hosi TIC TIMOR hamutuk hat nulu resin (40 resin) no kontinua aumenta, ida-ne’e hatudu konfiansa iha TIC. TIC TIMOR agora daudaun, serbisu hamutuk ho Ministériu Justisa no ministériu sira seluk ne’ebé hola parte iha Komisaun Téknika Eventuál Identidade Úniku nian prepara hela Lei Privasidade no Protesaun Dadus hodi asegura liu tán seguransa no privasidade dadus sidadaun sira nian ne’ebé Governu rekolla. Ajénsia ne’e mós prodúz ona ezbosu lei liga ba komérsiu eletróniku, Propriedade intelektuál/copyright ka direitu autoral, revee polítika nasionál ICT no prodúz estratéjia sibernétika. Dezafiu ne’ebé TIC TIMOR hasoru durante ne’e maka, funsionáriu tékniku ne’ebé seidauk to’o % 100, hanesan ita hatene katak iha Planu anuál TIC nian, ToT/ Training of Trainers presiza tebes hodi atinje númeru Formadór sira hodi responde ba nesesidade tékniku. Tuir mai, Ministériu balu seidauk koneta direta mai TIC TIMOR no sentraliza dadus Governu nian mai sentru dadus TIC TIMOR maske TIC hanesan Instituisaun Estadu ne’ebé nia papél atu sentraliza dadus Governu nian iha fatin ida. Ikus liu, Instituisaun Estadu balu sei depende hela ba rekursu estranjeiru hodi aumenta gastu tinan-tinan maske TIC ninia papél atu redús kustu ba área informátika no komunikasaun ba Instituisaun Governu sira hotu. Jornalista: Governu kria ona TIC TIMOR ho nia objetivu atu aplika Governasaun Eletrónika ne’ebé nu’udar pesa importante no xave ida ba Governasaun di’ak atu lori servisu ne’ebé di’ak ho lalais ba to’o iha sidadaun sira. TIC TIMOR halo ona knaar durante tinan tolu nia laran, iha ne’ebé liña ministeriál no munisípiu sira halo serbisu online ho lalais no di’ak liu, maibé haree ba rede telekomunikasaun Timor-Leste nian sai barreira atu halo funsionamentu serbisu ho di’ak, oinsá mak bele mellora iha parte ida ne’e? Diretór Ezekutivu: Objetivu Governasaun Eletrónika atinje liuhusi dalan mak HARII AJÉNSIA TEKNOLOJIA, INFORMASAUN NO KOMUNIKASAUN, TIK TIMOR eziste kuaze tinan tolu resin atu mellora iha parte ida-ne’e, instituisaun hotu-hotu presiza koneta mai rede Governu nian ne’ebé fornese liuhusi TIK TIMOR rasik tanba dala barak Instituisaun Estadu balu sei utiliza nafatin operadór estranjeiru hodi nune’e fó-impaktu ba servisu informátika iha instituisaun sira-ne’e rasik liu-liu ligadu ba kustu, seguransa no efikásia. Dalan baratu maka liu husi koneksaun direta mai iha infra-estrutura Governu nian, hodi nune’e ita bele garante no aguarda konetividade liuliu proteje tentative lee informasaun sensitivu sira, hakotu dependénsia total ba kompañia fornesedór privadu sira no ikus liu, kontribui ba redusaun gastu sira ne’ebé la nesesáriu iha liña internet nian no promove koneksaun no koordenasaun servisu iha instituisaun Estadu sira hotu iha territóriu nasionál to’o iha estranjeiru hanesan, ita nia embaixada sira iha rai liur. Iha tinan tolu nia laran TIC TIMOR iha ona Divizaun 3 (1. Aplikasaun, 2. Infraestrutura, 3. Administrasaun no Finansas) ne’ebé maka funsiona hela. Planu ba futuru sei aumenta tan to’o lima hodi bele habelar servisu ba Instituisaun Governu sira hotu no Instituisaun Públiku sira, liu husi Divizaun sira ne’ebé TIC konsege ona Dezenvolve “HOSTING SYSTEM” ba Instituisaun Governu sira hanesan tuirmai ne’e: Dezeñu WEBSITE sira, hala’o husi Divizaun Sistema Aplikasaun, Dezenvolvimentu PORTÁL, Portál prinsipál sira hanesan bá Munisípiu 12, Portál Úniku “Dashboard ba Governu no Jobs ba Governu”. Dezeña no konfigurasaun rede Governu Eletróniku inklui 12 munisípiu no mós instituisaun Estadu sira lidera husi Divizaun Infraestrutura, inklui mós ba jestaun manutensaun fó apoiu uzáriu sira. Dezeña, instalasaun no konfigurasaun ba ekipamentu informátika sira iha sentru dadus Governu Eletróniku hodi sentraliza no aguarda informasaun Governu nian. TESTE PENETRASAUN no DEZEÑU MANUÁL Atu mellora iha parte rede fornesimentu TIC iha ona rede fornesimentu ne’ebé bele responde ba Governu nia presiza iha área komunikasaun Eletróniku, tuir mai mós Governu iha ona planu kona-ba rede internet ne’ebé lais liu, liuhusi dalan kabu-submariña ka liña fornesimentu ne’ebé iha kapasidade boot tebes hodi responde bá nesesidade komunikasaun Governu sira hotu hodi bele moderniza Sistema komunikasaun. Projetu kabu sub-mariña hanesan rekizitu importante ida ba ita atu garante asesu ba mundu liur ne’ebé lalais liu no mós loke dalan atu hamosu negósiu kriativa sira liu husi kriasaun aplikasaun online ba vantajen ita nia populasaun tomak. Jornalista: Instituisaun Estadu nian utiliza ona meiu sira-ne’ebé kria husi TIC, ezemplu administradór sira uza ona servisu e-Government? Diretór Ezekutivu: Agora iha munisípiu 12 asesu ona sistema jestaun finanseira “Free Balance” no Dalan ba Futuru iha rai-laran liuhusi liña Fibra Ótika Terrestre liu husi rede lokál nian (intranet) ka la uza internet. Antes ne’e, munisípiu atu asesu ba Free balance no Dalan ba Futuru uza liña internet no tenke mai asesu iha Ministériu Finansas maibé ho konetividade lokál (ka Intranet) ne’ebé fornese ona husi TIC TIMOR lalais liu no asesu de’it hosi Munisípiu. Iha future, aplikasaun Governu nian mós sei dezenvolve no asegura iha sentru dadus Governu Eletróniku no disponivel ba 12 munisípiu sira hotu atu asesu lokalmente laiha nesesidade ba internet. Agora daudaun, website instituisaun barak ona mak hosting ka asegura iha sentru dadus Governu Eletróniku nian, 12 munisípiu bele asesu hotu website sira ne’e mós sein uza internet. Hahú tinan 2022, TIC TIMOR sei konsentra atu servisu hamutuk ho ministériu xave sira hodi dezenvolve plataforma servisu eletróniku sira nune’e, atendementu ba públiku bele la’o lalais liu. Jornalista: Ministériu sira koopera duni ho TIC atu bele hala’o serbisu integradu liga ba e-Government ida-ne’e? Diretór Ezekutivu: Oras ne’e dadauk, Instituisaun Estadu hamutuk haat nulu resin (40 resin) maka koopera ona ho TIC TIMOR no uza ona fasilidade sira ne’ebé TIC fornese nafatin. Hein katak, iha futuru liña Ministériu hotu sei liga direta mai TIC TIMOR no sentraliza sira-nia dadus mai sentru dadus TIC TIMOR nian hodi asegura dadus Governu nian rai-ho seguru iha sentru dadus Governu nian. Jornalista: Oinsá ho investimentu Governu nian ba TIC atu bele mellora servisu Governu Eletróniku? Diretór Ezekutivu: Bainhira ko’alia ona kona-ba investimentu Governu Eletróniku presiza investimentu ne’ebé maka boot, liu-liu ba rekursu Umanu no ekipamentu hodi hasa’e no apar kapasidade no koñesimentu tékniku nune’e, TIC TIMOR iha Rekursu umanu no infraestrutura hodi fornese plataforma atendementu ne’ebé sentralizadu no 100% online. Ezemplu ida maka hanesan, Nasaun Estonia ne’ebé avansadu iha área plataforma eletróniku online. Kada tinan, Governu kontinua investe orsamentu ne’ebé naton iha TIC hodi bele ezekuta nia kna’ar diak liu tan maibé presiza mós atu iha desizaun iha nivel polítiku atu obriga uniformizasaun Sistema no Sentraliza Rekursu Informátika iha TIC TIMOR I.P nune’e, TIC bele haktuir duni nia objetivu loloos ligadu ba polítika Governu Eletróniku, Instituisaun Estadu sira bele foku ba sira nia prestasaun servisu no husik kestaun tékniku sira entrega mai iha TIC TIMOR nia responsabilidade. Sentralizasaun rekursu informátika ne’ebé mós sei garante atu aguarda memória institusionál iha longu prazu, asegura informasaun sentividu sidadaun sira nian, proteje dadus no privasidade ema nian no últimu liu maka atu hasa’e konfiansa iha sidadaun sira atu uza plataforma online hodi halo sira nia tranzasaun. Atu mellora polítika Governu Eletróniku ne’e, TIC TIMOR foku iha komponente 4 hanesan, 1). Jestaun ba programa, 2). Teknolojia, 3). Prosesu no 4). Estratéjia nune’e, TIC TIMOR mai ho konseitu “Framework” Governu Eletróniku nu’udar baze ida hodi kria programa ba tinan lima (tinan 5) to’o tinan rua nulu (tinan 20) nia planu liu husi atividade anuál hanesan tuir mai ne’e: • Rekursu Umanu • Programa Governu Eletróniku • Ajénsia TIC TIMOR ho ninian estratéjia e-Government • Arkitetura TIC • Infraestrutura e-Government • Prosesu negósiu sira no sistema informasaun • Asesu Uzáriu (Internet & Intranet depende ba pre-kondisaun) Jornalista: Oinsá TIC TIMOR nia estratéjia ba implementasaun sistema identifikasaun úniku ne’ebé maka sei implementa iha 2021 to’o 2025? Diretór Ezekutivu: Inisiativa Identifikasaun Dijitál Úniku (IDU) nu’udar komponente ida husi Ajenda Reforma Administrativa. Iha 2019 Komisaun Téknika Eventuál (KTE), hamutuk ho TIC TIMOR no UNDP koordena avaliasaun prontidaun Timor Leste (TL) ninian hodi implementa ID Úniku, estudu hala’o husi peritu sira hosi Estonia. Iha Marsu 2020, Governu liuhusi rezolusaun númeru 19/2020 iha fulan-Marsu estabelese Komisaun Téknika Eventuál (KTE) ho ninia papél atu prodúz dokumentu estratéjia integrada ba programa Identifikadór Úniku. KTE kompostu hosi entidade sanulu inklui Ministériu 8 no ajénsia TIC TIMOR no Komisaun Funsaun Públika (KFP). KTE konklui preparasaun estratéjia no aprezenta ona ba Konsellu-Ministru atu hetan apresiasaun no aprovasaun iha dia-26, fulan-Maiu, tinan-2021. ID úniku ne’e sei estabelese identidade dijitál ida, ne’ebé konsiste hosi konjuntu mínimu ida hosi dadus inklui númeru úniku aleatóriu, dadus biográfiku (naran, data moris, nst) no informasaun bio-métriku. Dadus bio-métriku sei halo prekausaun ka prevensaun ba duplikasaun rejistu ba servisu sira. Sistema ne’e sei permite sidadaun no rezidente sira atu hetan asesu ho konfiansa liu ba servisu públiku ka privadu oin-oin. Ne’e sei ajuda mós setór privadu no Governu atu hamenus fraude no identidade falsu no atu ko’a kustu sira iha tranzasaun verifikasaun identidade nian. ID úniku sei tulun atu halo: Identifikasaun (“Ita maka sé?”) Autentikasaun (“Ita mak ema ne’e dunik ka lae?”) Autorizasaun (“Ita mak autoriza ka elejivel ba buat ruma ka lae?”) Ida ne’e sei fó dalan ba Governu Eletróniku atu promove iha Timor-Leste no permite sidadaun no rezidente sira atu asesu servisu Governu sira nian ho fasil liu tán no ho konfiansa. Iha 2025, ita hakarak rejistu ema tokon 1 (Millaun ida) no liga ba identidade dijitál sira iha setór banku no telekom sira, rejistu sivíl no eleitorál, rejistu ba saúde no edukasaun, rejistu negósiu, no baze dadus funsionál xave sira seluk. Identidade Úniku sei tulun hadi’ak asesu, kobertura, konveniénsia, kualidade, konfiabilidade no ‘speed’ servisu sira ne’ebé sidadaun sira simu. Ho kriasaun Identidade dijitál Úniku, dadus no privasidade sidadaun sira nian sei protejidu, konsistente ho artigu 38 husi Konstituisaun nian. Bainhira Governu aprova ona, estratéjia ne’e, sei implementa entre tinan-2021 to’o tinan-2025 ne’ebé prevee katak rejistu dahuluk sei realiza iha trimestre dahaat iha tinan-2022 no bele atinje iha tinan-2025 bele rejista ona ema tokon ida. #MÉDIA TIIC#