TIC TIMOR I.P. ASINA MoU HO IPG

Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun sigla portugués, (TIC TIMOR I.P.), Asina memorandum of understanding (MoU) ho Institutu Petróliu no Geolojia sigla português (IPG I.P.) iha edifísiu IPG Delta.

Iha serimónia asina nota entendimentu ne’e, Diretór Ezekutivu TIC TIMOR I.P. Sr. Roberto Caitano de Sousa Vicente hatete, marka pasu foun ida iha esforsu atu alkansa Programa Oitavo Governu (VIII Governu) nia programa bá iha Governu Eletróniku ka E-Government. TIC TIMOR hanesan Instituisaun Públika hari’i iha VI Governu Konstitusional liuhosi Dekretu-Lei no.29/2017 iha 02 Agostu 2017 no Tutela ba Na’i Premeiru-Ministru.

Iha biban ne'e mós Diretór Ezekutivu informa ba partisipante sira katak, ho asina MoU ida ne'e IPG mós kontribui ona redus gastus ne'ebé durante ne'e utiliza la tuir ninia dalan.

" Liuhosi servisu hamutuk ida ne’e, IPG mos sei kontribui ba esforsu TIC TIMOR I.P. nian servisu hodi hamenus gastu lanesesariu sira iha area Informatika, sentraliza no asegura dokumentu no informasaun iha Sentru-dadus Governu" dehan Diretor iha ninia diskursu.

Prezidente Administrasaun TIC TIMOR ne'e mós esklarese katak, TIC TIMOR I.P. intende papel importante Instituto do Petróleo e Geologia (IPG) nian, hanesan Institutu Publiku ne’ebé estabelese liu husi Dekretu Lei Nu. 33/2012, razaun ne’e kooperasaun Servisu Teknolojia, Informasaun no komunikasaun (TIC) importante tebes ba papel IPG nian, tanba TIC bele dezenvolve tuir nesesidade IPG nian iha kurtu, mediu no longu prazu hodi fasilita diak liu tan prestasaun servisu kona-ba responsável ba setor petrolíferu no rekursu minerais, enjeñeria, planeamentu no jestaun ambiental nian iha rai laran. Ajensia TIC TIMOR bele transforma servisu IPG nian ne’ebé iha agora mais elektróniku, liu-husi utilizasaun servisu Teknolojia, Informasaun no Komunikasaun.

Iha biban ne'e Diretór mós hato'o ninia agradesimentu ba estrutura IPG tomak tanba fó ona konfiansa ba TIC TIMOR hodi apoíu servisu ne'ebé ligadu ho teknolojia.

"Hau hato'o obrigado barak ba, Instituto do Petróleo e Geologia (IPG, I.P.), nia konfiasa no fiar mai ami hanesan Tékniku Timor-oan, ne’ebé iha ona kuñesimentu ne’ebé diak tebes hodi fornese solusaun Informatika ba ita bo’ot sira. Prezidente no Tékniku sira husi IPG nian ne’ebé hahu ona kolaborasaun diak tebes nune’e bele hahu marka pasu foun ne’e hodi lao ba futuru ho kualidade liuhosi dalan governu-elektroniku" agradese Diretór.

Iha fatin hanesan Prezidente IPG Sr. Gabriel Gaspar Aparício de Oliveira hatete, agradese tebes ho apoíu ne'ebé TIC fó tanba nesesidade servisu IPG nian presiza tebes teknolojia.

" Apoíu hosi TIC ne’e diak tebes ba nesesidade IPG nia, progresu servisu ami sempre preokupa ho dadus tanba ne’e ami hakarak tebes integradu iha fatin ida. Agradese tebes ba apoiu ne’ebé TIC fó mai ami, marka istória ida ba kooperasaun servisu hodi apoíu ami liga ba iha servisu IPG nian ne’ebé liga ba iha Petróleo no Geologia ne’ebé presija tebes teknolojia no informasaun sira ne’ebé bele jere dadus sira iha fatin ida". Tenik Prezidente ne'e.

Asina Nota entendimentu ne'e fahe ba komponente ha'at (4) hanesan:

1) “Internet Protocol Address” ho ninia rekijitus nesesáriu hodi estabelese enderesu sistema portal web application.

2) “Internet Protocol Address " ho ninia rekijitus nesesáriu hodi estabelese enderesu ba sistema Jestaun Rekursu Umanu no Patrimóniu sira.

3) Estabelesimentu servisu ba Ekipamentu Seismometer IPG nian.

4) Sistema aplikasaun no servisu konetividade nesesáriu sira-seluk ne’ebé presiza atu dezenvolve no fornese iha futuru.

Entretantu iha biban ne'e asina mós Service Level Agreement ( SLA) ne'ebé asina hosi Diretór Diresaun Identidade Ùniku (IDU) Sr.Florindo Guterres da Costa ho Prezidente IPG Sr. Gabriel Gaspar Aparício de Oliveira.

Ho asinatura Nota Entendimentu ida ne’e Instituto do Petróleo e Geologia (IPG) hola parte hamutuk ho Ajensia Estadu lima nulu resin tolu (53) ne’ebé maka agora dadaun uza servisu informatika iha TIC TIMOR. #Média #TIC.