DILI, 05 JUÑU 2025_____ Ajénsia TIC TIMOR I.P., no Institutu Nasionál Siénsia Teknolojia sigla portugues (INCT) asina Memorandu Entendementu ba kooperasaun servisu iha área Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK).
Iha diskursu Diretór Ezekutivu TIC TIMOR Sr. Venâncio Pinto hatete, era dijitál ne’ebé atualmente dezenvolve rápidamente, teknolojia sai hanesan komponente importante iha era globalizasaun tanba ne’e, instituisaun sira inklui INCT tenke preparadu iha merkadu global ne’ebé konekTadu liu. Konsidera katak dijitalizasaun teknolojia informátika hanesan meius ida ne’ebé util no importante tebes hodi ajuda instuisaun sira atu realiza nia tarefa servisu lorloron.
“Hein katak, hafoin asina tiha akordu ida ne’e, parte INCT no TIC TIMOR tenke servisu makaas hodi aselera liu tan servisu lubuk ida ne’ebé relasiona ho dijitalizasaun nomós teknolojia iha futuru,” dehan Diretór Ezekutivu.
Xefe Ezekutivu informa, Teknolojia mós fornese oportunidade foun barak tebes liu-liu ba instituisaun no setór privadu sira atu sai inovador ka melloramentu iha sira nia kapasidade hodi adapta no responde ba dejafiu ne’ebé mosu durante mudansa hirak ne’ebé ejiste.
“Hanesan ita hotu nia koñsimentu katak, hafoin Timor-leste sai nu’udar país soberanu ida ne’ebé ho ninia independénsia ba dala XXIII hatudu katak ita mós tenke prontu ho iha kapasidade hodi adapata iha setór teknolojia moderna hodi bele kompete iha mundu teknolojia ne’ebé ejiste no lais tebes,”. Informa Diretór Ezekutivu
Ho ida ne’e, Superior Másimu ne’e relasa katak, tenke kontinua halo melloramentu ba kapasidade hodi enfrenta era globalizasaun teknolojia ne’ebé obriga atu halo komplikasaun teknolojia moderna iha aspetu oioin hanesan funsionamentu públiku, ekonomia, edukasaun, saúde, seguransa no sleuk tan.
Iha parte seluk tenke orgullu tanba Timor-Leste hetan ona asesitasaun nu’udar membru ASEAN maibé iha parte seluk sai nu’udar dejafiu boot tanba Timor-Leste ne’ebé tenke kumpri rekejitu importante lubuk ida ne’ebé, relasiona ho melloramentu teknolojia no dijitaliuzasaun iha aspetu edukasaun, saúde, agrikultura, ekonomia seguransa no dezenvolve investimentu iha infraetrutura hodi moderniza iha servisu públiku nian. Parte ida importante no misaun imperativu maka iha nesesidade atu reforsa iha área teknolojia no dijitalizasaun atu nune’e, Timor-Leste bele akompaña ritmu husi setór seluk husi ASEAN nian.
Diretór Ezekutivu aumenta liu tan katak, kooperasaun ida ne’e, nu’udar oportunidade di’ak ida ba INCT no TIC TIMOR atu bele servisu hamutuk hodi kolabora iha aspetu oioin hodi aumenta kapasidade no introdus instrumentu teknolojia no dijitál tuir idak-idak nia funsaun.
Ho estabelesimentu kooperasaun ida ne’e, TIC TIMOR prometidu hodi nafatin suporta no fornese servisu lubuk ne’ebé relasiona ho Sentru Dadus, Infraesturtura Rede, Siberguransa no Aplikasaun Djitalizasaun .
Nia parte lori TIC TIMOR nia naran hato’o agradesementu ba ekipa INCT ne’ebé depozita ona konfiansa ba TIC TIMOR hodi servisu hamutuk.
Iha fatin hanesan DIRETÓR Ezekutivu INCT Sr. José Cornelio Guterres hatete, Ohin loron hanesan onra boot ida ba INCT no TIC TIMOR bele asina akordu ba kooperasaun tékniku.
“Hanesan ita hotu hatene plataforma repojitoriu lierasia dijitál ne’e rejita ona tanba ne’e esforsu husi entidade tomak” informa Diretór Ezekutivu
Diretór ne’e afirma, hahú husi ninia prosesu TIC TIMOR akompaña iha momentu ida ne’ebé difísil tebes maibé TIC TIMOR la haluha INCT no prosesu hotu la’o ho di’ak no instalasaun ida ne’e bele akontese.
“Ita iha repojitóriu ninia funsaun ne’ebé boot tebes ne’ebé tuir le sei armajena matéria sientífiku hotu-hotu ne’ebé INCT rasik hala’o nomós estudus husi sientista sira iha Timor-Leste nomós husi internasionál,” Diretór Informa
Xefe Ezekutivu mós salienta tan katak, Plaforma dijitál ida ne’e, bele sesivel ba ema hotu. Ho ida ne’e kooperasaun ida ne’e, hanesan marka istoria ida ba ema hotu atu bele dezenvove siénsia iha Timor-Leste.
“Ita mós haree ba oin tenke haree ninia seguransa tanba ne’e TIC TIMOR maka sei asegura dadus sira ne’e tanba TIC mós hanesan Ajénsia etsadu ida ne’ebé INCT nomós instuisaun estadu tomak fó fiar hodi rentraliza ninia dadus,”.
Ho ida ne’e INCT agradese tebes ba TIC TIMOR bele asegura dadus sira ne’e téknikamente INCT nafatin prezisa TIC TIMOR hodi garante kooperaaun ida ne’e.
Memorandu Entendementu ne’e asina husi Diretór Ezektivu TIC TIMOR I.P., Sr. Venâncio Pinto ho Diretór Ezekutivu INCT Sr. José Cornelio Guterres no partisipa husi Dirijnte sira husi TIC TIMOR nomós INCT, iha edifísiu INCT Matadoru.
(MÉDIA TIC)