Dili, 31 Jullu 2025____ Diretór Ezekutivu Interinu TIC TIMOR I.P., Sr. Justo Fernandes sai panelista iha simpóziu ho tema “Dezenvolve Futuru Ofisiál Media ba Timor-Leste” ne’ebé organiza husi Sekretaria Estadu ba Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) liu husi Diresaun Nasionál Formasaun Téknika no Komunikasaun.
Iha aprezentasaun, Diretór Ezekutivu Interinu TIC TIMOR I.P., Sr. Justo Fernandes hatete, mundu ohin loron, kualker diskusaun la ses husi teknolojia avansadu sira hanesan Artifisial Intelligence (AI) nomós teknolojia avansadu sira seluk tanba ne’e, labele ses husi teknolojia no oinsá utiliza teknolojia ho responsabilidade no maturidade.
Reprezentante Diretór Ezekutivu ne’e, agradese ba Governu atual ne’ebé mai ho programa integradu rua ne’ebé, foka liu ba área teknolojia informasaun no komunikasaun nomós Governu- Eletróniku. Pontu rua ne’e, sai nu’udar baze ida atu bele dudu transformasaun dijitál iha Timor-Leste.
“Husi mandatu ida ne’e, maka tenke iha infraestrutura báziku, rekursu umanu atu bele dudu transformasaun dijitál ne’e ba oin bainhira ida ne’e laiha, ita nia partisipasaun atu kontribui ba kresimentu literasia dijitál mínimu tebes tanba bazeia ba radiance methodology assessment artificial intelligence ne’ebé UNESCO halo iha Timor-Leste iha tinan ida ne’e, ninia rangkin ba dijitál literasia menus tebes,”.
Diretór Ezekutivu Interinu hatete, Governu presiza halo investimentu iha área teknolojia hotu tanba teknolojia ohin loron mosu barak iha públiku ho lingua ingles. Ho ida ne’e, Governu presiza kapasita rekursu umanu atu nune’e, bele iha koñesimentu di’ak iha área teknolojia no kria tekolojia rasik ba sidadaun sira ho lingua tetun atu bele motiva joven sira hodi bele kompete.
“Timor-Lese adere ba ASEAN, teknolojia sai nu’udar elementu importante iha pilar hira ne’ebé Timor-lese prepara atu sai nu’udar membru ASEAN. Karik ita labele kompete iha áre teknolojia sira ha’u hanoin susar ituan atu bele kompete ho ema sira ne’ebé ninia koñesimentu di' ak iha área teknolojia ne’ebé sei tama mai iha Timor-Leste.,”.
Tanba ne’e, TIC TIMOR iha ninia papél atu halo kapasitasaun ba funsionáriu públiku hotu iha Timor-Leste, iha área teknolojia no informasaun ninian atu bel,e hatoman aan utiliza teknolojia sira hodi bele dudu transformasaun dijitál iha Timor-Leste.
Diretór esplika, matéria sira ne’ebé pertinente atu sidadaun sira hatene maka oinsá fó koñesimentu antes utiliza teknolojia tanba bainhira kontribui ba literasia dijitál tenke iha koñesimentu ituan atu nune’e, bele utiliza fasilidade teknolojia sira ho másimu hodi kontribui ba kresimentu ekonomia rai laran.
Kapasitasaun ne’ebé TIC TIMOR halo, sei foka liu ba plataformasa sira hanesan, Microsoft Office, microsfot outlook no seluk tan atu bele jere komunikasaun sira. Bainhira ko’alia kona-ba teknolojia, seguransa mós importante atu bele proteje dadus no privasidade tanba ne’e , TIC TIMOR sei fó formasaun ba funsionáriu públiku sira kona-ba Artificial Inteligen oinsá atu uza ferramenta sira ne’ebé iha hodi bele ajuda servisu atendementu públiku.
TIC TIMOR mós sei estabelese sentru dadus boot ida iha Timor-Leste ho dezastre recover rua ne’ebé, sei responde ba teknolojia modernu sira no sei reponde ba nesesidade sira iha instituisaun estadu sira inklui sosiedade sivil sira tanba ko’alia kona-ba, teknolojia modernu maibé fasilidade labele responde.
Diretór DDSIA ne’e mós realsa tan katak, TIC TIMOR la’os utilijia de’it teknolojia maibé kria teknolojia no fornese teknolojia inklui oinsá teknolojia ne’e bele utilija iha servisu fatin.
Serimónia simpoziu ida ne’e, loke husi Sekretáriu Estadu ba Komunikasaun Sosiál Sr. Expedito Dias Ximenes no panelista sira iha serimónia ne’e maka hanesan, Konsultor Internasionál, Sr. Bayu, Péritu Rlesaun Públika protokolu no estadu Sr. Juvêncio Martins nomó Sr. Otelio Ote.
Entretantu simpozisaun ne’e, hala’o iha salaun Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) Kaikoli no hetan partisipasaun husi Ofisiál Média sira husi instituisaun estadu nomós média nasionál sira. (MÉDIA TIC)