TIC TIMOR | Agência da Tecnologia Informação e Comunicação
info@tic.gov.tl +670 77050505


𝐀𝐉𝐄́𝐍𝐒𝐈𝐀 𝐓𝐈𝐂 𝐓𝐈𝐌𝐎𝐑 𝐈.𝐏. 𝐀𝐁𝐄𝐑𝐓𝐔𝐑𝐀 𝐅𝐎𝐑𝐌𝐀𝐒𝐀𝐔𝐍 𝐈𝐂𝐓 𝐁𝐀 𝐅𝐔𝐍𝐒𝐈𝐎𝐍𝐀́𝐑𝐈𝐔 𝐏𝐔́𝐁𝐋𝐈𝐊𝐔 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐑𝐀𝐄𝐎𝐀 𝐇𝐎𝐃𝐈 𝐇𝐀𝐇𝐔́ 𝐈𝐌𝐏𝐋𝐄𝐌𝐄𝐍𝐓𝐀 𝐆𝐎𝐕𝐄𝐑𝐍𝐔 𝐄𝐋𝐄𝐓𝐑𝐎́𝐍𝐈𝐊𝐔


Oékuse, 25 Agostu 2025_____ Ajénsia TIC TIMOR I.P servisu hamutuk ho Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) liu husi Institutu Nasionál Administrasaun Públika (INAP) no Komisaun Funsaun Públika (KFP) abertura formasaun ICT nian ba funsionáriu públiku husi Rejiaun Administrativa Espesiál Oékuse Ambeno (RAEOA).

Objetivu husi programa formasaun ida ne'e, atu kapasita funsionáriu públiku sira oinsá utiliza sistema dijitalizasaun sira ne'ebé Governu iha hodi bele implementa Governu Eletróniku iha administrasaun munisípiu sira hotu.

Iha abertura ba formasaun faze dahuluk ne’e, Diretór Ezekutivu TIC TIMOR I.P. Sr. Venâncio Pinto hatete, progarama ida ne’e, nu’udar programa priodade IX Governu Konstitusionál nian ne’ebé, fó kompeténsia propria ba Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) liu husi TIC TIMOR atu implementa Governu Eletróniku no dalan atu implementa maka ajente estadu sira ka funsionáriu sira tenke iha kapasidade naton hodi utiliza teknolojia.

"Atu atinji objetivu Governu Eletróniku meius ida maka TIC TIMOR halo dezenvolvimentu kapsitasaun liu husi formasaun ba funsionáriu iha instituisaun estadu tomak ne’ebé , ejiji atu halo jestaun ba sistema Governu online ka offline hanesan, tranformasaun husi sistema manual ba eletróniku ho baze transformasaun teknolojia dijitál hodi halo jestaun administrasaun públiku ba ita nia nasaun ne’ebé sei iha dezenvolvimentu nia laran,".

Xefe Ezekutivu esklarese tan katak, formasaun ida ne’e, hanesan meius ida atu kapasita funsionáriu públiku sira hotu, hahú husi dirjente to’o funsionáriu sira oinsá atu bele utiliza sistema ka aplikasaun báziku hanesan, Microsoft Office nomós kona-ba seguransa nian atu hatene oinsá proteje password husi atake sira antes hakat ba sistema avansadu.

Hanesan deskreve ona iha programa tinan liman nian, Teknolojia Informasaun no Komunikasaun nomós Governu Eletróniku koloka ona hanesan, pilar xave iha ajenda dezenvolvimentu nasionál ba tinan lima nian.

Ida ne’e, hanesan kompromisu estratéjiku ida atu hakuak transformasaun teknolojia dijitál nu’udar instrumentu ida atu hadi’a kapasidade funsionáriu públiku nian iha prestasaun servisu no hasa’e efisiénsia Governu nian no promove kresimentu ekonomia inkluzivu no sustentavel.

“Mundu agora avansadu no teknolojia sai hanesan komponete ne’ebé importante iha era globalizasaun tanba ne’e, instituisaun sira hotu inklui RAEOA rasik tenke preparadu iha sistusaun global ne’ebé konektadu liu iha era dijitalizasaun no ba área atendmentu públiku nian’.

Lider Másimu TIC TIMOR ne’e realsa tan katak, transformasaun dijitál hanesan, meius ida ne’ebé util no importante tebes hodi ajuda atu realiza tarefa lorloron no espera katak, depois de formasaun ida ne’e, TIC TIMOR hametin liu tan kooperasaun atu nune’e kontinua servisu hamutuk iha aspeitu oioin iha área ida ne’e.

“Ohin pasu importante servisu hamutuk entre TIC TIMOR, INAP iha Plataforma matéria kapasitasaun. TIC TIMOR hanesan Ajénsia tékniku sei oferese tuir saida maka INAP presiza iha futuru ba ajente estadu sira,”.

Diretór Ezekutivu mós enkoraja nafatin partisipante sira ne’ebé tuir formasaun ne’e, atu bele aproveita didi’ak materia hirak ne’ebé formador sira fó durante semana rua nia laran.

Lori TIC TIMOR nian naran agradese ba MAE no INAP ne’ebé depozita ona komfiansa ba TIC atu servisu hamutuk nune’e,bele realiza formasaun ida ne’e.

Iha fatin hanesan,Diretór Nasionál Monitorizasaun Avaliasaun Administrasaun Lokál MAE Sr.Aderito Manuel Alves Guterres, afirma katak, oras ne’e dadauk tama ona iha era dijitál teknolojia Informasaun no Komunikasaun importante tebes liu-liu ba dirijente administrasaun públika sira nomós funsionáriu sira ne’ebé, hala’o kna’ar iha administrasaun públika.

Ho ida ne’e, formasaun refere importante tebes no sujere atu parisipante sira bele aproveita ho di’ak formasaun ida ne’e, atu bele fó vantajen ba servisu lorloron nian.

Alende ne’e ,Diretór Formasaun RAEOA Sr. Salvador da Cruz, Agradese ba TIC TIMOR nomós Prezidente Autoridade sira ne’ebé marka prezensa tanba ida ne’e, importante ba RAEOA relasiona ho formasaun ne’ebé TIC TIMOR sei fó.

Nia parte agradese ba IX Governu ne’ebé iha inisiativa ida ne’e, formasaun dijitalizasaun no Governu Eletróniku ne'e importante tebes maske Timor-Leste foin maka independensia maibé presiza adapta tuir nasaun avansadu sira.

Nia mós husu ba funsionáriu sira atu partisipa formasaun ida ne’e ho másimu atu bele implementa iha servisu loron atu nune’e bele hahú ho servisu dijitalizasaun.

Programa formasaun ida ne’e loke husi Diretór Nasionál Monitorizasaun Avaliasaun Administrasaun Lokál MAE Sr.Aderito Manuel Alves Guterres no Diretór Ezekutivu TIC TIMOR I.P Sr. Venâncio Pinto.

Entretantu abertura formasaun ne’e, hetan partisipasaun másimu husi Prezidente Autoridade Munsípiu sira no ninia reprejentante, inklui Reprejentante husi KFP, APORTIL, ANATL nomós funsionáriu sira husi RAEOA. (MÉDIA TIC)