TIC TIMOR HARII ATU KRIA, SENTRALIZA NO ASEGURA SISTEMA INFORMÁTIKA GOVERNU NIAN

Diretór Ezekutivu Ajénsia Tecnologia da Informação (TIC) TIMOR I.P, Roberto Caitano de Sousa Vicente afirma TIC TIMOR I.P harii atu sentraliza no asegura sistema informátika Governu nian.  

Tuir Diretór Ezekutivu katak papél TIC TIMOR nian atu sentraliza, asegura sistema informátika Governu tomak tantu iha sistema informátika hanesan website no aplikasaun sira seluk.

Polítika TIC TIMOR nian bazeia ba Dekretu Lei tenke sentraliza iha fatin ida ho nune’e bele asegura kontrolu, konteúdu, asesu nomós kestaun seguransa nian.

Xefe Ezekutivu esplika, to’o agora iha instituisaun estadu  49 resin maka hahú ona utiliza sistema informátika Governu nian no barak maka husu TIC TIMOR hodi fó apoiu atu kria website iha instituisaun estadu sira ne’ebé hato’o ona pedidu ba TIC TIMOR.

“Hosi kriasaun website sira-ne’e, antes iha sekuénsia barak, primeiru ita hasoru sira hodi halo rekerimentu kona-ba sira-nia nesesidade saida maka sira hakarak hosi website, informasaun saida maka sira atu tau iha ne’ebá, mekanizmu saida maka sira iha atu atualiza informasaun iha sira nia website, treinamentu sira. Antes lansa mós halo teste uluk katak, website sira-ne’e, tenke seguru tuir padraun ne’ebé maka iha, pratikamente, aplikavel katak, website ne’ebé maka seguru tenke prienxe rekizitu maibé la’ós dezeñu de’it depois sira uza sentraliza iha sentru dadus Governu eletróniku TIC TIMOR,” Esplika Diretór Ezekutivu.

Nia dehan, iha jestaun ne’ebé maka TIC TIMOR halo ne’e, atu halo kontrola website , garante sistema  ne’ebé maka iha, sentru dadus TIC TIMOR nian ne’e seguru duni no espesífiku ba utilizadór sira. Hanesan instituisaun estadu sira iha konfiansa katak, sistema fó hela konfiansa mai TIC TIMOR atu bele seguru.

Ida-ne’e maka mekanizmu ne’ebé ita halo no garantia katak, website Governu nian maske sira ida idak dezenvolve no rai iha TIC TIMOR bele seguru maibé ba oin ami hanoin katak, ida-ne’e polítika sei iha mudansa ituan atu kria Governu nia portal ida de’it hodi haree informasaun ka link instituisaun estadu hotu iha laran.

“Ita nia populasaun ka setór privadu sira atu asesu ba informasaun, fasil liu tanba dala barak, susar atu lembra ministériu ida nia website maibé iha portál ne’e, sira-nia informasaun iha ne’ebá hotu ona karik ba oin, hakarak atu renova karta kondusaun, mekanizmu ne’ebé maka iha atu limita ita atu ba DNTT atu aplika manuál, ita bele hahú haree informasaun ne’ebé maka tau iha portál úniku. Ida ne’e tama ba ami-nia área atu dezenvolve tanba komponente prinsipál hosi kompeténsia TIC TIMOR nian maka atu dezenvolve servisu eletróniku sira ba instituisaun Governu,” nia salienta.  #MÉDIA TIC#