ASEGURA DOKUMENTU OFISIÁL GOVERNU NIAN, AJÉNSIA TIC TIMOR I.P., FINALIZA ONA EZBOSU LEI KRIME SIBERNÉTIKA

 

Relasiona ho dokumentu ofisiál sira ne’ebé dala barak hetan hacker no sai hanesan problema global, Timor-Leste mai ho polítika ida ne’ebé agora kuaze atu finaliza hahú hosi inísiu bainhira eziste Ajénsia TIC TIMOR I.P no haree mós kona-ba instrumentu legal sira ne’ebé importante atu salva guarda informasaun Governu nian nomós sidadaun sira.

Tuir Diretór Ezekutivu Ajénsia TIC TIMOR I.P., Roberto Caitano de Sousa Vicente katak, esforsu ne’ebé maka Ajénsia TIC TIMOR halo, liu-liu regulamentu, lei sira ne’ebé konklui ona.

“ Lei importante balun partikularmente ezbosu lei kona-ba krime sibernétika iha lei ne’e, ho esforsu TIC TIMOR nian finaliza ona ezbosu lei liga ba krime sibernétika nian no submete  ona ba  Ministériu justísa iha fulan kotuk atu prosesa tuir sira nia kna’ar  tanba ne’e domíniu ne’ebé própriu liu ba Ministériu justísa atu haree no bele propoin ba Konsellu Ministru atu bele aprova no ba Parlamentu Nasionál atu bele haree hodi revee fila fali karik presiza no ikus mai tenke promulga hosi Prezidente Repúblika,” dehan Diretór Ezekutivu Ajénsia TIC TIMOR I.P., ba RTTL, iha edifísiu TIC TIMOR Kolmera.

Nia esplika katak, Segundu Timor-Leste iha ona lei tenke iha mós estratéjia atu kombate no estratéjia ne’e, maka ezbosu seguransa sibernétika tanba ne’e, ezbosu ba estratéjia seguransa sibernétika mós konklui ona.

“Agora dadauk prontu tiha ona no propoin ona ba S.E. Primeiru-Ministru atu forma grupu interministerial tékniku nian ne’ebé maka fokus de’it ba estratéjia sibernétika entaun Primeiru-Ministru bazeia ba despaisu ne’ebé maka hatun iha fulan kotuk no publika ona iha jornál Repúblika. Hatuur formasaun ba grupu tékniku sibernétika nian kompostu hosi instituisaun estadu barak ne’ebé nia esforsu tomak sei haree ba estratéjia sibernétika estadu nian,” nia esplika.

Xefe Ezekutivu mós esplika liu tan katak, TIC TIMOR mós propoin ona bazeia ba despaisu Primeiru-Ministru nian atu konvoka reuniaun primeiru ho ajenda úniku ida atu halo aprovasaun ba estratéjia sibernétika ne’ebé iha. Hafoin hetan ona aprovasaun foin tun ba planu no asaun sira ne’ebé detallu liu iha perspetiva Governu nian oinsá atu bele implementa estratéjia sibernétika iha Governu no estadu tomak.

Iha planu mós atu halo kapasitasaun ba lider sira oinsá iha kompriensaun jerál kona-ba krime sibernétika, estratéjia sibernétika atu nune’e, sira bele iha koñesimentu oinsá atu proteje sira nia aan hodi uza ekipamentu eletróniku. Bainhira uza média sosiál hanesan, website no seluk tan ne’e planu hela atu halo maibé ida ne’e hafoin estratéjia sibernétika aprova.

“Laiha sistema ida maka bele dehan 100% iha mundu ne’e, seguru maibé sempre iha lakunas ba ema ka hacker sira uza atu ataka entaun atu atinje 100% kalkulasaun ideal ne’e ita labele dehan bele maibé tenke iha prosesu ida atu tau atensaun nafatin liu hosi edukasaun ba sidadaun sira no lider sira, kapasitasaun ba ema tékniku sira,” esplika Diretór Ezekutivu.

Diretór ne’e afirma katak, polítika Governu ida agora liu-liu  Ajénsia TIC TIMOR nia papél ida maka, atu sentraliza informasaun Governu nian iha fatin ida entaun iha perspetiva ida ne’e,  hahú kedas  iha 2017 bainhira estabelese Ajénsia TIC TIMOR  to’o agora kontinua halo aprosimasaun ho instituisaun estadu sira atu nune’e, kompriende papél Ajénsia nian atu sentraliza rekursu informátika Governu nian iha fatin ida hodi bele jere informasaun sira ne’e no bele garante nível Seguransa ba informasaun sira ne’ebé maka asegura iha sentru dadus Governu eletróniku.

“ Ha’u hanoin to’o ohin loron iha instituisaun estadu barak ona maka hahú integra sira nia sistema iha data center Governu Eletróniku no sira mós husu TIC TIMOR atu dezenvolve sistema sira hanesan aplikasaun ka website sira no to’o ohin loron kuaze instituisaun 100 maka hahú sentraliza sira nia informasaun balun iha sentru dadus Governu Eletróniku,” informa Xefe Ezekutivu

 Entretantu nia salienta liu tan katak, dala barak iha mós akontesementu instituisaun estadu balun halo mós kontratu balun kompañia sira iha li’ur no dala barak laiha atensaun ba kontratu sira ho kompañia sira ikus mai informasaun sira ne’e kebra sai hosi kompañia sira. Ida ne’e, servisu TIC TIMOR tenke halo hodi kontinua ba instituisaun estadu sira atu bele tau fiar ba Ajénsia ne’e tanba Ajénsia ne’e harii atu fó solusaun ba domíniu teknolojia nian.  #MÉDIA#TIC