SURVEI PILOTU PRONTIDAUN BA GOVERNU ELETRONIKU 2021

Dezeñu no metodologia hosi Peskiza
Estudu pilotu ne’e hatudu katak métodu ne'ebé uza, hanesan peskiza online & entrevista sira efikás tebes. Kuaze entidade hotu ne'ebé hola parte iha peskiza ne’e, bele responde ba peskiza ne’e ho métodu online exetu Presidénsia Konsellu Ministru, ne’eduni ba sira fornese deit kópia peskiza iha surat-tahan. Perguntas hirak ne'ebé hakerek iha lian Inglés no Tetun ne’e klaru no fasil atu komprende, maibé, perguntas nakloke sira (Open ended questions) hetan resposta ne'ebé menus tebes tamba pergunta hirak ne’e nesesita respondente sira hakerek sira -nia resposta no fó tan detalles. Respondente sira sujere atu troka perguntas nakloke sira (Open ended questions) ho perguntas ne'ebé taka (Close ended questions).
Rezultadu peskiza
Rezultadu hosi peskiza pilotu ne’e hatudu nível maturidade la hanesan ne'ebé forte kona-ba TIK no prontidaun governu eletróniku iha instituisaun ne'ebé hola parte iha peskiza ne’e. Balu, hanesan Ministériu Finansas, hatudu ona prontidaun nível altu no abilidade atu hahú fornese ona solusaun Governu eletróniku ba ema no iha governu nia laran tomak. Balu iha hela nível hahú no iha utilizasaun TIK ne'ebé mínimu iha sira-nia operasaun. Ida ne’e refleta duni oinsá entidade sira konsidera TIK hanesan tantu fasilitadór hosi sira- nia mandatu atu presta servisu ka hanesan sentru kustu ida ne’ebé presiza minimiza. Hanesan “governu konjuntu” ka Governu eletróniku ne'ebé define hanesan meta ida hosi Planu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN 2011-2030) no hosi programa Reforma Administrasaun Públika (2019-2023), programa ne’e émfaze liu ba nesesidade atu governu bele asegura katak TIK hetan finansiamentu adekuadu no hetan apoiu hosi Jestór sira iha entidade governu sira hodi permite TIK bele fornese servisu hirak ne’e. Maske nune’e, akontese duplikasaun ba servisu, pesoál, ekipamentu, no infra-estrutura iha governu nia laran tomak, ne’ebé rezulta ba redús efikasia hosi TIK iha Governu nia laran tomak. Asegura katak despeza sira TIK nian nesesita atu gasta ho efikás, ho foku ida ba prestasaun servisu ba públiku, duké ba TIK hanesan meta ida rasik.